Vali „tax paid“ mees

Pidin hiljuti ühe konverentsi tarvis sotsiaalse vastutustundlikkuse teemal intervjuud andma. Kuigi intervjueerija proovis juttu suunata erinevate heategevuskampaaniate ning neid toetavate suurte kaubanduskettide ja pankade peale, leidsin, et sotsiaalselt vastutustundlik saab juht olla eelkõige (lisaks oma töötajate eest hoolitsemisele ja talentide hoidmisele) austades ühtseid mängureegleid ehk makstes ausalt makse. Ja ärme keeruta, et pole olemas sellist asja nagu õiglane maks.

Kõikvõimalikud muud avalikud trummipõristamised mingi head tegeva kampaania raames on samuti toredad ja vajalikudki, kuid asi algab koduhoovi kordategemisest ja õigest mõtlemisest oma igapäevases tegevuses.

See tuli meelde, kui vaatasin esmaspäeval avaldatud meie põhjanaabrite 2013. aasta suurimaid maksumaksjaid. Täpsustuseks – erinevalt Eestist, kus sellest sügisest avaldab maksuamet suurimad makse maksvad ettevõtted, on Soomes avalikud ka eraisikute tasutud riigimaksud. Tegevus, mis minu meelest võiks ka Eestis loomulik ja avalik olla. Aga asjast.

Soome viimaste aastate eduloo, mobiilimängude tootja Supercelli kaks omanikku tasusid aasta tagasi jaapanlastelt osaluse eest tulnud rahasüstilt ilma igasuguse legaalse optimeerimise või ajatamiseta kõik riigimaksud. Üle 50 miljoni euro kumbki. Põhjendusega, et nad on saanud ühiskonnalt palju abi ja nüüd on nende kord maksta tagasi. Supercelli seitse juhti kokku tasusid mullu üle 150 miljoni euro riigimakse, mis moodustab poole Soome riigile aastaga lisandunud ettevõtlustulu maksust 2013. aastal.

Kuigi mõni finantsnõustaja kutsuks mehi üles viivitamatult ravile minema, nimetan mina seda patriootlikuks tegevuseks. Või laiemalt, suureks ehk vastutustundlikuks mõtlemiseks. Kindlasti pole ka nemad üdini rahul maksuraha jagava Soome valitsuse poliitiliste tõekspidamistega või iga maksueuro jagamisega. Kuid nähtavasti kaalub mingi muu, ebapraktiline südameasi selle tunde üles.

Financial Timesis ilmus eelmisel nädalal huvitav intervjuu Google´i kaasasutaja Larry Page´iga, kes mõtleb suurelt. Jah, Google pole just musternäide kõige hasartsemast maksude tasujast, kuid kaasamõtlemist vastutustundliku ettevõtja teemal Page annab. Mees mõtleb, kuidas Google´i kassas olevad enam kui 60 miljardit dollarit investeerida elu parandamiseks Maal. Räägib elu tuntavast odavnemisest tänu tehnoloogia arengule. Usub, et olmelised probleemid inimeste ees kaovad üldse järgmise 100 aastaga. Ja mis põhiline – arvab, et Google´i senine missioon „korraldada ümber infovahetus maailmas ja teha info kõigile ligipääsetavaks ja kasulikuks“ pole enam piisavalt suur.

Kui suurelt meie mõtleme ja mõelda tahame? Olin eelmisel nädalal üle mõne aja taas Sillamäel, Virumaa parimaid ettevõtjaid autasustamas. Äripäev on Tiit Vähit aegade jooksul ka erinevate tegevuste eest kritiseerinud, kuid see, mida ekspeaminister koos partneritega sellest linnast ja sadamast on tegemas, väärib tunnustamist. See on vastutustundlik mõtlemine, mis näeb ette plaane kümneteks aastateks.

Tahtsin hiljuti Äripäeva 25. juubeli vastuvõtul kirjeldada Äripäeva 25 aasta pärast, aastal 2039. Kõikvõimalike meie tooteportfellide laienemise, digi võidukäigu või tehisintellekti kõrval jäin aga samuti mõtlema, et ega meie missioon – teha Eestist maailma avatuima ettevõtluskeskkonnaga riik – pole selleks ajaks kuidagi väikseks jäänud? Missuguses riigis me siis elame?

Page tunneb oma intervjuus muret demokraatia arengu pärast, mille suhtes on inimesed üha enam rahulolematud. Me näeme seda siin isegi. Kui Eestist rääkida, siis meil ei ole äärmusparteid olulist kandepinda haaranud. Veel. Kuidas aga panna valitsust, kelle juhterakond teeb juba pool aastat otsuseid vaid järgmise aasta märtsi silmas pidades, ette vaatama näiteks kümme või kakskümmend aastat? Kuidas panna valitsus mõtlema suurelt, vastutustundlikult?

Tänases valitsuses on ettevõtte juhina töötanud vaid kolm ministrit, kuid nendegi kogemus jääb valdavalt eelmisse sajandisse. Arvan, et üks lahendus oleks tuua valitsusse rohkem häid erasektori kogemusega juhte, kes on juba näidanud head eeskuju maksude tasumisel ja suurelt mõtlemisel. Just nemad oleksid innustavad ja suudaksid motiveerida inimesi.

Soome Alko alustas sel nädalal vastukampaaniat Eesti odavamale alkoholile, jagades kilekotte, kuhu kirjutatud „Tax paid“ ehk maks tasutud. Mul puudub sümpaatia riiklike viinamonopolide ja nende ärihuve teenivate kampaaniate suhtes, kuid selline slogan võiks olla mõne tulevase ministri valimishüüatuseks. Minu hääle ta saaks.